Pärast seda segast unenäo juttu tundsin, et oleks vale, kirjutada tollele postitusele lõppu muusikaelust.
Igatahes jätkan sealt, kus mu jutt poolikuks jäi. Oli esinemisi ja proove. Kuid muidugi ei saa mainimata jätta esimest laulu, milles kasutasime minu kirjutatud sõnu. "Lost in the Darkness". Aga minnes edasi tähtsamaga, siis pakuti mulle kohta ühes uues bändis, mille algseteks liikmeteks olid Kertu - vokaal, klahvpillid, Eveli - kitarr, Märt - trummid ja mina - bass. Proovisime seda punti käima saada, kuid väga ei õnnestunud. Veidi üle aasta proovisime seda bändi käima lükata... Kõige kaugemale jõudsimegi algkoosseisuga, kirjutades valmis ühe laulu. Hiljem vahetusid laulja ja kitarrist ning klahvpillimängija. Kitarriste on kokku olnud 4, kui mitte arvestada mind, kui ma vahepeal ise seda kohustust täitsin. Lauljaid 2 (+ 1, kes algul oli vaimustuses, kuid kohale ei jõudnudki). Klahvipillimängijaid 2. Ja ainukesed püsivad liikmed on olnud Märt ja mina. Enamik sellest rohkem kui aastapikkusest perioodist läks jämmimise peale. Niisiis eile õhtul mõtlesime, et kaua me seda asja edasi venitame ja otsustasime, et lükkame selle projekti sahtlisse, määramata ajaks. Nii minust saigi jälle ühebändimees.
Hea seegi, et vähemalt on Ballscratch hoogu juurde saanud. Vahepeal oli tunne, et ka see bänd on kustumas, kuid siiski on leek taas, hõõguvatest sütest, tõusnud.
Muidugi ei saa ma ka mainimata jätta eilset õhtut, mis oli lahe. Alina pool oli väike istumine. Mõnus chill üle pika aja.
Niisiis täna jälle Ballscratchiga proov, ehk saab ka uue loo enam-vähem lõpuni valmis. Praeguseks aga kõik.
No comments:
Post a Comment