Mõelda vaid, nii palju aega on möödas mu eelmisest postitusest. Pean tunnistama, et ei sobi just väga hästi blogipidajaks. Vahepeal on juhtunud palju, nagu ikka juhtub pikki ajavahemaid läbides. Kõike seda kirja panna, kas oleks üldse mõtet. Otseselt kõigel toimunul eriline tähtsus puudub. Kuid siiski mõned juhtumised tahavad ülestähendamist.
Alustuseks, mu enda arust kõige suurem saavutus oli Leo Kunnase ulmetriloogia "Gort Ashryn" läbi lugemine. Tõesti peab mainima, et see on üks väga võimas teos. Kõik on detailselt kirja pandud ja mitte midagi ei saa halba öelda.
Vahepeal on koolitunnid vaata et otsa lõppenud. Hommikul saab kaua magada, kuigi ma ärkan harjumuse tõttu niikuinii umbes kell 7-8. Koolis peab ka olema vaid 1-4 tundi. Vaba aega on nii palju, et käib varsti üle jõu. Sellega seoses meenub muidugi tõsiasi, et pean tegema kunsti praktilist koolieksamit e. kompositisooni "Estofiilia". Eks see saab ka tehtud. Tuleb lihtsalt kätte võtta ja korralikult ära teha.
Nagu ennist sai mainitud on aega möödunud viimasest postitusest päris kaua - nimelt üle ühe ja poole kuu. Seda seepärast, et lihtsalt pole olnud viitsimist või häid ideid. Võib-olla on probleem inspiratsiooni jaotuses. See tähendab, et mu inspiratsioon jaotub perioodiliselt erinevatesse valdkondadesse. Viimasel ajal on mu innustus suuremal määral jaotunud musikaal-instrumentaalsesse loomingusse. Seepärast ei ole ma suutnud ka pea ühtki luuletust kirjutada. Kuigi vahel vilksamisi on mõned laulusõnad tulnud. Igastahes olen peamiselt kirjutanud inglise keelset loomingut. Selle postituse lõpetaksingi ühe ingliskeelse luuletusega. Lühidalt kirjeldades räägib mainitud luuletus sellest, kuidas isegi kõige lootusetumas olukorras on võimalik maailma muuta.
Peripheral Disparity
Don't look at what you're not supposed to see.
Don't look at the formula of prosperity.
Distant eyes are sensing you from the back of the necks.
They'll see if you try to perform deceptive tricks.
Drop down on the floor and play dead.
Make your mind their's. Make them dread.
Depth is there, it needs to be percept.
Sense it forward, don't curve, don't perplex.
You know they'll see you whereever you are.
360 degrees every way, by far.
Go past their sight, past periphery.
Can't stop or slow down, own their supremacy.
Pressure their power, pressure their will.
If you don't fight back - no one else will.
Diminish the power, diminish the will.
Stand up and strain them down until
The army of weak becomes strong and then
you can fight back with the power of man.
Crash the system, break it down.
Find what is lost and make it found.
Start over to build it all up,
for yourself to take the power, to climb to the top.
Then you can see with no obstacles on the way,
so that someone else could make your power sway.
No leader is to be followed with no questions asked,
but to answer the questions - that is someone else's task.
And peripheral disparity is sometimes deceitful and wrong,
that's when different dimensions get opened and closed.
So be ready - if you see someone's out of the game.
What can't be seen is what is to be claimed.
Stay away from the visibly weak, fragile mind,
It could suck you in and make you MINE.
