Elu on täis kummastavaid juhtumeid. Mõnikord on tunne nagu kogu elu lendaks 200 km/h teelt välja ja vastu puud. Saatusele tuleb siiski vastu seista ja selle asemel, et 200 km/h kihutada, võib ju ka sõita 50-ga, et vältida ohtlikke olukordi. Mulle on palju öeldud, et kes ei riski, see pole korralikult elanud. Õnneks suudan ma tõmmata joone mõistliku ja hullumeelse riskimise vahele. Siiski ma seisan mõistliku riskeerimise joone taga, võimalik et isegi mitu meetrit, sellest joonest eespool. Nii mõnigi kord mõtlen, et miks kurat ma ei tee seda, mida ma tahan, miks ma lihtsalt kõigele käega ei löö ja kuskil mujal otsast ei alusta. Siis aga meenuvad, mulle kõik inimesed ja kohustused, kes on praegu - selles hetkes. Südamel on imelik moodus, hetkel, mil kõik eesolevad uksed tunduvad lahti olevat, need nina ees pauguga kinni lüüa.
Ehk on tõesti seekord ajad muutumas ja saan vanad kohustused seljast maha heita ning kusagil kaugel, kõigest eemal, uued õlule tõsta...
No comments:
Post a Comment