Nagu võite märgata on üks päev vahele jäänud. Seda seetõttu, et lihtsalt ühtegi mõtet ei tulnud pähe. Ega tänagi just väga mõteterohke päev pole, aga mõtlesin, et midagi võiks siiski kirja panna. Tegelikult kavatsesin selle jutu kunagi hiljema peale jätta, kuid siiski räägin selle praegu ära ehk siis lugu minu kui kirjaniku(hakatise) algusaegadest ja teekonnast ning sellest, kuhu nüüd jõudnud olen.
Minu esimesed katsetused jäävad algklassidesse. Muidugi sai koolis igasugu jutte kirjutatud aga ükskord lihtsalt puhtast huvist asja vastu kirjutasin ma ühe muinasjutu. Sisu ja teema oli muidugi olematu ning mõte arvatavasti kuskilt multikast varastatud. Igastahes, nii palju kui ma mäletan, rääkis see muinasjutt ühest jänesest, kes kukkus millegi päerast kaktuse otsa. Seejärel läks ta arsti juurde, et neid välja tõmmata. Kahjuks pole see paberkandjal säilinud, seega minu ümberjutustus pole just kuigi meeliülendav.
Järgmised minu mälestustustesse sulanud pildid on jõululuuletustest. Ma arvan, et see võis jääda vahemikku 2. - 4. klass. Ma kirjutasin mõned ühe- või kahesalmilised jõululuuletused ja köitsin paberid lõngatükiga kokku. Need peaksid tegelikult olema kusagil veel olemas.
Järgmised mälestused jäävad 5. – 7. klassi. Oli segane ajastu. Kuulasin palju läbu- ja ropplaule. Sealt sain ka inspiratsiooni. Oleks vale, kui ma seda perioodi ei tunnistaks, sest siiski on sellel suur tähtsus, kuid siiski ei soovi ma seda väga mäletada.
Siis aga, 9. klassis, astusin ma ju bändi. Ei läinud kaua aega, kui hakkasid tulema esimesed lüürilised katsetused. Olin päris palju kirjutanud laulusõnu, peamiselt inglise keeles, kui hakkasin kirjutama ka luuletusi – algul inglise keeles, pärastpoole eesti keeles – ning mu esimene tõsisem eesti keelse katsetuse kirjutamine võttis aega kuskil 9 kuud. Muidugi kirjutasin ma luuletusi selle 9 kuu sees veel ka. Aga just 9 kuud võttis aega “Põrgu”. "Põrgu" on 69 salmiline poeem, mis räägib ühe mehe hingerännakutest. Pärast seda hakkasin veel tihemini ja rohkem kirjutama. Oli isegi üks periood, kus ma võtsin eesmärgiks nädalas vähemalt 5 luuletust kirjutada. Üldjuhul ka kirjutasin. See oli mu kõige viljakandvam periood. Praegusel hetkel ma enam nii tihti ja palju ei kirjuta. Võib-olla just sellepärast, et aastatega kuhjunud tunded said kõik paberile pandud.
Praeguseks hetkeks on mul umbkaudu 130-140 luuletust ja 3 poeemi ning muidugi novelli, romaani, näidendi ja filmistsenaariumi algatusi, mis on vägagi poolikuks jäänud.
Selline on olnud minu teekond kirjandusse.
No comments:
Post a Comment