X päev

Niisiis tänast sissekannet alustaks tükikese eilsega - hakkasin lampi dubstepi kuulama. Mis on juhtunud? Kas hakkan tõesti minema kaasa mainstreamiga? Eks näe mis tulevik toob.
Kirjutasin siis ka üle pika aja ühe korraliku luuletuse jälle.

Tähed

Me vaatame taevas seisvat kuud

ja istume koos tähtede valgel

ning su juuksed, su silmad ja su suu

mind ohkama panevad moel malbel.

Me embame siin ja praegu teineteist

ja ma loodan, et igaveseks kestma jääb see hetk.

Mõtlen sinust ja minust ja meist

ning hoian õrnalt oma käes su kätt.

Su naeratus mu mõttesse jääb kinni

ning su hääl mu südamesse sööbib.

Ei tea, kas mina kunagi sind nii,

kui sina mind, olen trööstind.

Ja kui me uinumegi koiduvalgel -

ja sina minu, mina sinu käte vahel -

jäävad igavesti meile meie tähed

ja mulle su juuksed, su silmad ja su suu.

Alustasin ka Gert Helbemäe "Ohvrilaeva" lugemist. Esialgu tundub täitsa hea romaan olevat. 

Viimasel ajal on jube väsimus. Ei tea, kas koolist või on lihtsalt väsitav ilm või isegi aastaaeg.

Siinkohal täna lõpetan.